Meie pidev igatsus armastuse j\u00e4rele v\u00f5ib meid m\u00f5nikord t\u00f5elisse suhete ummikusse viia. Kui me tunneme kellegi vastu \u00e4\u00e4rmiselt tugevat t\u00f5mmet ja arvame, et oleme l\u00f5puks oma hingesugulase leidnud, kelle armastuse nimel teeksime k\u00f5ike, ei pruugi see alati olla armastus. <\/p>\n\n\n\n
See, mis esialgu tundub armumisena, pole midagi muud kui alateadlik vanade kiindumustraumade \u00e4ratundmine lapsep\u00f5lvest. <\/p>\n\n\n\n
Iga\u00fcks kannab endas teatud hingehaavu ja vigastusi. Mingil hetkel kohtame oma elus kedagi, kellega see vigastus t\u00e4pselt sobib. Vanad lapsep\u00f5lvetraumad aktiveeruvad. Me armume v\u00f5i tunneme selle inimese suhtes v\u00e4ga tugevat seksuaalset k\u00fclget\u00f5mmet. Selle p\u00f5hjuseks on suuresti lapsep\u00f5lvest saadud arengutraumad, mitte teise inimese ilusad silmad, nagu me uskuda tahaksime. Kui meid lapsep\u00f5lves t\u00f5rjuti v\u00f5i ei armastatud nii, nagu oleksime vajanud, siis kahjuks t\u00f5mbume t\u00e4iskasvanueas j\u00e4lle inimeste poole, kes meile sarnast distantseeritud tunnet tekitavad. Sageli kulgeb see suhe, mida me tavaliselt armastuseks nimetame, hormoonide kokteili saatel m\u00f5ne aja v\u00e4ga h\u00e4sti. \u00dchel hetkel \u2014 varem v\u00f5i hiljem \u2014 algavad paaril h\u00e4dad ja seda eriti siis, kui t\u00f5mme on nii tugev, nii magnetiline, et on raske distantseeruda ka siis, kui meid koheldakse halvasti v\u00f5i kui suhtes juhtub asju, mida me tegelikult ei soovi. Sel juhul v\u00f5ib tegemist olla traumalise sidemega, mis paari \u00fchendab.<\/p>\n\n\n\n
Lapsep\u00f5lvetrauma suhte tasandil (kiindumustrauma) avaldab m\u00f5ju meie t\u00e4iskasvanuea suhetele. Hilisemates suhetes luuakse alateadlikult ohvri-v\u00e4\u00e4rkohtleja konstellatsioon, mis t\u00e4hendab, et trauma saanud inimene v\u00f5ib langeda kas ohvri v\u00f5i v\u00e4\u00e4rkohtleja rolli.<\/p>\n\n\n\n
Mis on traumaline side?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Traumaline side (ingl traumabonding<\/em>) t\u00e4hendab ohvri emotsionaalset s\u00f5ltuvust tema v\u00e4\u00e4rkohtlejast. S\u00f5na bonding<\/em> (inglise keelest, \u201e\u00fchendus\u201c) t\u00e4hendab, et v\u00e4\u00e4rkohtleja loob oma ohvriga traumaatilise seotuse, kasutades selleks hiilivat, kuid s\u00fcstemaatilist kuritarvitamist, mida iseloomustab korduv vaimne ja\/v\u00f5i f\u00fc\u00fcsiline v\u00e4\u00e4rkohtlemine. V\u00f5ttes suhtes domineeriva positsiooni ja muutes oma ohvri lihtsustatult \u00f6eldes vahelduva premeerimise ja karistamise abil alluvaks, muutub see temast emotsionaalselt s\u00f5ltuvaks. Enamasti on suhtes olemas nn kuritarvitaja ja ohver, kuid mitte alati. V\u00e4\u00e4rkohtlejad on sageli inimesed, kellel on nartsissistliku isiksush\u00e4ire tunnused.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4\u00e4rkohtleja seob oma ohvri idealiseerimise ja alav\u00e4\u00e4ristamisega. Alguses annab ta teisele \u00fcleliia positiivset t\u00e4helepanu \u2014 kiidab, jumaldab ja teeb tema jaoks k\u00f5ike. Hiljem, kui ta on isiku enda poole v\u00f5itnud, sest too tunneb end erilise ja meelitatuna ning klammerdub seet\u00f5ttu tema k\u00fclge, hakkab ta alav\u00e4\u00e4ristama neid k\u00e4itumisviise ja omadusi oma ohvris, mis talle ei meeldi. Vahepeal ei unustata ka hea olla ja oma ohvrit j\u00e4lle kiita ja idealiseerida. Nartsissist kasutab traumabonding<\/em>\u2019us piitsa ja pr\u00e4\u00e4niku meetodit. Ohver \u00f5pib selle k\u00e4itumisviisi kaudu, et ta saab tunda end armastatu, v\u00e4\u00e4rtusliku ja turvalisena ainult siis, kui ta allub oma v\u00e4\u00e4rkohtleja tahtele ja k\u00e4itub t\u00e4ielikult tema soovide kohaselt. Traumabonding<\/em> v\u00f5ib viia t\u00e4ieliku s\u00f5ltuvuseni. Teatud punktist alates on emotsionaalne s\u00f5ltuvus aga nii tugev, et ohver ei suuda enam heal ja halval vahet teha. Halva kohtlemise korral usub ta, et on ise s\u00fc\u00fcdi ega v\u00e4\u00e4ri paremat; kui ta aga k\u00e4itub v\u00e4\u00e4rkohtleja soovide kohasel ning teda koheldakse vahepeal h\u00e4sti, siis pinge langeb ja ta on veendunud, et nartsissistist v\u00e4\u00e4rkohtleja on hea inimene.<\/p>\n\n\n\n Selleks, et traumaatiline seotus \u00fcldse saaks tekkida, peavad olema t\u00e4idetud mitmed tegurid. Ohver peab uskuma, et v\u00e4\u00e4rkohtleja kujutab endast t\u00f5sist ohtu. Samal ajal peab v\u00e4\u00e4rkohtleja n\u00e4itama v\u00f5i laskma endast aimata teatud m\u00e4\u00e4ral s\u00f5bralikkust, mis on vastuolus tema teiste omadustega. Lisaks peab ohver tundma end liiga n\u00f5rgana, et olukorrast iseseisvalt lahkuda. Konstruktsioon ei teki tavaliselt \u00fcle\u00f6\u00f6, vaid on pika ja intensiivse suhte tulemus ohvri ja v\u00e4\u00e4rkohtleja vahel.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4ljastpoolt on sageli raske m\u00f5ista, miks ei suuda \u00fcks inimene lahti lasta teisest, kes teda korduvalt alav\u00e4\u00e4ristab, kuritarvitab jne. Traumalisi sidemeid ei tohiks alahinnata, sest peaaegu iga\u00fcks meist v\u00f5ib oma elus mingil hetkel sellist t\u00fc\u00fcpi suhtesse sattuda. 7 m\u00e4rki, mille p\u00f5hjal tunned \u00e4ra, et sinu suhe ei p\u00f5hine kiindumusel, vaid traumalisel sidemel<\/strong> Siiski on olemas veel hulk teisi m\u00e4rke, mis v\u00f5ivad viidata traumalisele sidemele. Kui sa m\u00e4rkad mainitud mustreid oma suhtes, v\u00f5ib olla tegemist traumalise sidemega. <\/p>\n\n\n\n T\u00e4pset diagnoosi ja hinnangut saab anda ainult kogenud ps\u00fchholoog v\u00f5i ps\u00fchhoterapeut. Oluline on olla tundlik selliste hoiatusm\u00e4rkide suhtes \u2014 see v\u00f5ib s\u00e4\u00e4sta palju s\u00fcdamevalu. Me k\u00f5ik v\u00e4\u00e4rime ju t\u00f5elist armastust. Meie pidev igatsus armastuse j\u00e4rele v\u00f5ib meid m\u00f5nikord t\u00f5elisse suhete ummikusse viia. Kui me tunneme kellegi vastu \u00e4\u00e4rmiselt tugevat t\u00f5mmet ja arvame, et oleme l\u00f5puks oma hingesugulase leidnud, kelle armastuse nimel teeksime k\u00f5ike, ei pruugi see alati olla armastus. See, mis esialgu tundub armumisena, pole midagi muud kui alateadlik vanade kiindumustraumade \u00e4ratundmine lapsep\u00f5lvest. Iga\u00fcks kannab endas teatud hingehaavu ja vigastusi. Mingil hetkel kohtame oma elus kedagi, kellega see vigastus t\u00e4pselt sobib. Vanad lapsep\u00f5lvetraumad aktiveeruvad. Me armume v\u00f5i tunneme selle inimese suhtes v\u00e4ga tugevat seksuaalset k\u00fclget\u00f5mmet. Selle p\u00f5hjuseks on suuresti lapsep\u00f5lvest saadud arengutraumad, mitte teise inimese ilusad silmad, nagu me uskuda tahaksime. Kui meid lapsep\u00f5lves t\u00f5rjuti v\u00f5i ei armastatud nii, nagu oleksime vajanud, siis kahjuks t\u00f5mbume t\u00e4iskasvanueas j\u00e4lle inimeste poole, kes meile sarnast distantseeritud tunnet tekitavad. Sageli kulgeb see suhe, mida me tavaliselt armastuseks nimetame, hormoonide kokteili saatel m\u00f5ne aja v\u00e4ga h\u00e4sti. \u00dchel hetkel \u2014 varem v\u00f5i hiljem \u2014 algavad paaril h\u00e4dad ja seda eriti siis, kui t\u00f5mme on nii tugev, nii magnetiline, et on raske distantseeruda ka siis, kui meid koheldakse halvasti v\u00f5i kui suhtes juhtub asju, mida me tegelikult ei soovi. Sel juhul v\u00f5ib tegemist olla traumalise sidemega, mis paari \u00fchendab. Lapsep\u00f5lvetrauma suhte tasandil (kiindumustrauma) avaldab m\u00f5ju meie t\u00e4iskasvanuea suhetele. Hilisemates suhetes luuakse alateadlikult ohvri-v\u00e4\u00e4rkohtleja konstellatsioon, mis t\u00e4hendab, et trauma saanud inimene v\u00f5ib langeda kas ohvri v\u00f5i v\u00e4\u00e4rkohtleja rolli. Mis on traumaline side? Traumaline side (ingl traumabonding) t\u00e4hendab ohvri emotsionaalset s\u00f5ltuvust tema v\u00e4\u00e4rkohtlejast. S\u00f5na bonding (inglise keelest, \u201e\u00fchendus\u201c) t\u00e4hendab, et v\u00e4\u00e4rkohtleja loob oma ohvriga traumaatilise seotuse, kasutades selleks hiilivat, kuid s\u00fcstemaatilist kuritarvitamist, mida iseloomustab korduv vaimne ja\/v\u00f5i f\u00fc\u00fcsiline v\u00e4\u00e4rkohtlemine. V\u00f5ttes suhtes domineeriva positsiooni ja muutes oma ohvri lihtsustatult \u00f6eldes vahelduva premeerimise ja karistamise abil alluvaks, muutub see temast emotsionaalselt s\u00f5ltuvaks. Enamasti on suhtes olemas nn kuritarvitaja ja ohver, kuid mitte alati. V\u00e4\u00e4rkohtlejad on sageli inimesed, kellel on nartsissistliku isiksush\u00e4ire tunnused. V\u00e4\u00e4rkohtleja seob oma ohvri idealiseerimise ja alav\u00e4\u00e4ristamisega. Alguses annab ta teisele \u00fcleliia positiivset t\u00e4helepanu \u2014 kiidab, jumaldab ja teeb tema jaoks k\u00f5ike. Hiljem, kui ta on isiku enda poole v\u00f5itnud, sest too tunneb end erilise ja meelitatuna ning klammerdub seet\u00f5ttu tema k\u00fclge, hakkab ta alav\u00e4\u00e4ristama neid k\u00e4itumisviise ja omadusi oma ohvris, mis talle ei meeldi. Vahepeal ei unustata ka hea olla ja oma ohvrit j\u00e4lle kiita ja idealiseerida. Nartsissist kasutab traumabonding\u2019us piitsa ja pr\u00e4\u00e4niku meetodit. Ohver \u00f5pib selle k\u00e4itumisviisi kaudu, et ta saab tunda end armastatu, v\u00e4\u00e4rtusliku ja turvalisena ainult siis, kui ta allub oma v\u00e4\u00e4rkohtleja tahtele ja k\u00e4itub t\u00e4ielikult tema soovide kohaselt. Traumabonding v\u00f5ib viia t\u00e4ieliku s\u00f5ltuvuseni. Teatud punktist alates on emotsionaalne s\u00f5ltuvus aga nii tugev, et ohver ei suuda enam heal ja halval vahet teha. Halva kohtlemise korral usub ta, et on ise s\u00fc\u00fcdi ega v\u00e4\u00e4ri paremat; kui ta aga k\u00e4itub v\u00e4\u00e4rkohtleja soovide kohasel ning teda koheldakse vahepeal h\u00e4sti, siis pinge langeb ja ta on veendunud, et nartsissistist v\u00e4\u00e4rkohtleja on hea inimene. Selleks, et traumaatiline seotus \u00fcldse saaks tekkida, peavad olema t\u00e4idetud mitmed tegurid. Ohver peab uskuma, et v\u00e4\u00e4rkohtleja kujutab endast t\u00f5sist ohtu. Samal ajal peab v\u00e4\u00e4rkohtleja n\u00e4itama v\u00f5i laskma endast aimata teatud m\u00e4\u00e4ral s\u00f5bralikkust, mis on vastuolus tema teiste omadustega. Lisaks peab ohver tundma end liiga n\u00f5rgana, et olukorrast iseseisvalt lahkuda. Konstruktsioon ei teki tavaliselt \u00fcle\u00f6\u00f6, vaid on pika ja intensiivse suhte tulemus ohvri ja v\u00e4\u00e4rkohtleja vahel. V\u00e4ljastpoolt on sageli raske m\u00f5ista, miks ei suuda \u00fcks inimene lahti lasta teisest, kes teda korduvalt alav\u00e4\u00e4ristab, kuritarvitab jne. Traumalisi sidemeid ei tohiks alahinnata, sest peaaegu iga\u00fcks meist v\u00f5ib oma elus mingil hetkel sellist t\u00fc\u00fcpi suhtesse sattuda.Traumalise sideme p\u00f5hjus peitub kaitsemehhanismis, mis on s\u00fcgavalt inimese ps\u00fc\u00fchikasse juurdunud. Eriti vastuv\u00f5tlikud on need, kes on \u00fcles kasvanud kodudes, kus on olnud v\u00e4\u00e4rkohtlemist, traumaatilisi kogemusi ja hooletusse j\u00e4tmist, kuna seda k\u00f5ike tajutakse normaalse osana inimsuhetest. Kui siis ilmub keegi, kes need traumad k\u00e4ivitab, j\u00e4\u00e4b inimene m\u00fcrgisesse s\u00fcsteemi kinni. Ohvritel v\u00f5ib olla raske m\u00f5ista oma suhte h\u00e4vitavat olemust ning sellest lahti lasta. K\u00f5ik ei suuda sellest iseseisvalt v\u00e4lja tulla ning vajavad professionaalset tuge. V\u00e4ga paljud inimesed on kinni m\u00fcrgistes v\u00f5imusuhetes. 7 m\u00e4rki, mille p\u00f5hjal tunned \u00e4ra, et sinu suhe ei p\u00f5hine kiindumusel, vaid traumalisel sidemel1. Sul on algusest peale v\u00e4ga intensiivne f\u00fc\u00fcsiline ja emotsionaalne t\u00f5mme kindla inimese vastu \u2014tavaliselt areneb see suhte k\u00e4igus.2. Suhtes esineb pidevalt suuri t\u00f5use ja langusi \u2014 vaidlused kuuluvad pea iga suhte juurde, kuid neid tuleks siiski lahendada austusega.3. Suhe on kurnav ja imeb sind t\u00fchjaks \u2014 suhte manipuleeritav pool sageli eirab seda. Partner peaks andma j\u00f5udu, mitte seda v\u00f5tma.4. Suhe tundub s\u00f5ltuvusena, oled teisest inimesest s\u00f5ltuv \u2014 t\u00f5eline armastus ei ole s\u00f5ltuvus.5. Lootus, et asjad paranevad v\u00f5i muutuvad \u2014 hoolimata teise inimese kahjustavast k\u00e4itumisest, loodetakse tema antud lubadustele ja positiivsetele kinnitustele. Partner lubab end muuta, kuid ei tee seda.6. K\u00e4itumise \u00f5igustamine \u2014m\u00f5jutatud isik otsib teise inimese k\u00e4itumisele p\u00f5hjuseid ja vabandusi v\u00f5i s\u00fc\u00fcdistab selles iseennast.7. Partner karistab sind (nt ignoreerib), kui oled tema silmis midagi valesti teinud. Siiski on olemas veel hulk teisi m\u00e4rke, mis v\u00f5ivad viidata traumalisele sidemele. Kui sa m\u00e4rkad mainitud mustreid oma suhtes, v\u00f5ib olla tegemist traumalise sidemega. T\u00e4pset diagnoosi ja hinnangut saab anda ainult kogenud ps\u00fchholoog v\u00f5i ps\u00fchhoterapeut. Oluline on olla tundlik selliste hoiatusm\u00e4rkide suhtes \u2014 see v\u00f5ib s\u00e4\u00e4sta palju s\u00fcdamevalu. Me k\u00f5ik v\u00e4\u00e4rime ju t\u00f5elist armastust.<\/p>",
"protected": false
},
"author": 3,
"featured_media": 788,
"comment_status": "closed",
"ping_status": "closed",
"sticky": false,
"template": "",
"format": "standard",
"meta": {
"footnotes": ""
},
"categories": [
1
],
"tags": [],
"class_list": [
"post-753",
"post",
"type-post",
"status-publish",
"format-standard",
"has-post-thumbnail",
"hentry",
"category-blogi"
],
"yoast_head": "\n
Traumalise sideme p\u00f5hjus peitub kaitsemehhanismis, mis on s\u00fcgavalt inimese ps\u00fc\u00fchikasse juurdunud. Eriti vastuv\u00f5tlikud on need, kes on \u00fcles kasvanud kodudes, kus on olnud v\u00e4\u00e4rkohtlemist, traumaatilisi kogemusi ja hooletusse j\u00e4tmist, kuna seda k\u00f5ike tajutakse normaalse osana inimsuhetest. Kui siis ilmub keegi, kes need traumad k\u00e4ivitab, j\u00e4\u00e4b inimene m\u00fcrgisesse s\u00fcsteemi kinni. Ohvritel v\u00f5ib olla raske m\u00f5ista oma suhte h\u00e4vitavat olemust ning sellest lahti lasta. K\u00f5ik ei suuda sellest iseseisvalt v\u00e4lja tulla ning vajavad professionaalset tuge. V\u00e4ga paljud inimesed on kinni m\u00fcrgistes v\u00f5imusuhetes.<\/p>\n\n\n\n
1. Sul on algusest peale v\u00e4ga intensiivne f\u00fc\u00fcsiline ja emotsionaalne t\u00f5mme kindla inimese vastu \u2014tavaliselt areneb see suhte k\u00e4igus.
2. Suhtes esineb pidevalt suuri t\u00f5use ja langusi \u2014 vaidlused kuuluvad pea iga suhte juurde, kuid neid tuleks siiski lahendada austusega.
3. Suhe on kurnav ja imeb sind t\u00fchjaks \u2014 suhte manipuleeritav pool sageli eirab seda. Partner peaks andma j\u00f5udu, mitte seda v\u00f5tma.
4. Suhe tundub s\u00f5ltuvusena, oled teisest inimesest s\u00f5ltuv \u2014 t\u00f5eline armastus ei ole s\u00f5ltuvus.
5. Lootus, et asjad paranevad v\u00f5i muutuvad \u2014 hoolimata teise inimese kahjustavast k\u00e4itumisest, loodetakse tema antud lubadustele ja positiivsetele kinnitustele. Partner lubab end muuta, kuid ei tee seda.
6. K\u00e4itumise \u00f5igustamine \u2014m\u00f5jutatud isik otsib teise inimese k\u00e4itumisele p\u00f5hjuseid ja vabandusi v\u00f5i s\u00fc\u00fcdistab selles iseennast.
7. Partner karistab sind (nt ignoreerib), kui oled tema silmis midagi valesti teinud.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>",
"protected": false
},
"excerpt": {
"rendered": "