{
    "id": 495,
    "date": "2024-02-26T13:33:17",
    "date_gmt": "2024-02-26T11:33:17",
    "guid": {
        "rendered": "https:\/\/kellyjohanson.com\/?p=495"
    },
    "modified": "2024-08-26T19:03:53",
    "modified_gmt": "2024-08-26T16:03:53",
    "slug": "mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed",
    "status": "publish",
    "type": "post",
    "link": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/",
    "title": {
        "rendered": "Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed?"
    },
    "content": {
        "rendered": "<div data-elementor-type=\"wp-post\" data-elementor-id=\"495\" class=\"elementor elementor-495\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-20bfa90f e-flex e-con-boxed e-con e-parent\" data-id=\"20bfa90f\" data-element_type=\"container\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-56295607 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"56295607\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t<style>\/*! elementor - v3.23.0 - 05-08-2024 *\/\n.elementor-widget-text-editor.elementor-drop-cap-view-stacked .elementor-drop-cap{background-color:#69727d;color:#fff}.elementor-widget-text-editor.elementor-drop-cap-view-framed .elementor-drop-cap{color:#69727d;border:3px solid;background-color:transparent}.elementor-widget-text-editor:not(.elementor-drop-cap-view-default) .elementor-drop-cap{margin-top:8px}.elementor-widget-text-editor:not(.elementor-drop-cap-view-default) .elementor-drop-cap-letter{width:1em;height:1em}.elementor-widget-text-editor .elementor-drop-cap{float:left;text-align:center;line-height:1;font-size:50px}.elementor-widget-text-editor .elementor-drop-cap-letter{display:inline-block}<\/style>\t\t\t\t<!-- wp:paragraph -->\n<p>Trauma kuulub elu juurde ja niisamuti ka traumadest tervenemine.<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Paljud inimesed ei tea, et nad on trauma l\u00e4bi elanud. Sageli v\u00e4hendatakse s\u00fcndmuse t\u00f5sidust v\u00f5i surutakse see h\u00e4bi t\u00f5ttu maha.<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>M\u00f5iste \u201etrauma\u201c (kreeka keelest, \u201ehaav\u201c) kirjeldab \u201evaimset vigastust\u201c, mis v\u00f5ib tekkida, kui ps\u00fchholoogilised kaitsemehhanismid on traumeeriva kogemuse t\u00f5ttu \u00fclekoormatud.<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Olukorrad, mis ohustavad elu ja\/v\u00f5i kehalist ning vaimset puutumatust, v\u00f5ivad kaasa tuua trauma. Enamasti tekivad sellised s\u00fcndmused ootamatult ja \u00e4kki.&nbsp;<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Trauma tekib siis, kui inimese stressiga toimetuleku piirid on \u00fcletatud, kohanemismehhanismid ei toiminud ning kogemus oli seotud hirmu, abituse ja kontrollikaotuse tunnetega.&nbsp;<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Trauma tekkimisel on olulised eelk\u00f5ige kaks aspekti \u2014 inimene kogeb s\u00fcndmust subjektiivselt eluohtlikuna. V\u00e4lisvaatlejana ei suuda me t\u00e4pselt m\u00f5ista, mida see \u00fcksikisiku jaoks t\u00e4hendab ning meie l\u00e4bielatu ei pruugi vastata teise inimese kogemustele.<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Teine oluline aspekt on s\u00fcndmusej\u00e4rgne aeg: oluline on, kas inimene saab p\u00e4rast rasket s\u00fcndmust sotsiaalset tuge ja toetust ning kas tal on piisavalt ressursse, et s\u00fcndmuse j\u00e4relm\u00f5judega toime tulla.&nbsp;<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Trauma tekkimisel ei ole s\u00fcndmus iseenesest m\u00e4\u00e4rav tegur. Kas traumaj\u00e4rgne stressih\u00e4ire tekib, s\u00f5ltub mitmetest teguritest, n\u00e4iteks vanusest, traumeerivate s\u00fcndmuste sagedusest, enesereguleerimise v\u00f5imest, individuaalsest ps\u00fc\u00fchilisest vastupanuv\u00f5imest (ingl <em>resilience<\/em>), v\u00f5imest taastuda, kohaneda ja raskustele vastu pidada ning kontakti olemasolust l\u00e4hedastega, kes suudavad pakkuda tuge ja lohutust.&nbsp;<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Traumad liigitatakse kaheks. <strong>Monotrauma <\/strong>(akuutne trauma, \u0161okktrauma) puhul on tegemist ootamatu \u00e4\u00e4rmusliku \u00fchekordse s\u00fcndmusega, millel on kindel algus ja l\u00f5pp, n\u00e4iteks liiklus\u00f5nnetus, vargus, l\u00e4hedase surm, v\u00e4gistamine. Ka raske haiguse diagnoos v\u00f5ib vallandada \u0161okiseisundi.<br><strong>Komplekstrauma <\/strong>h\u00f5lmab erinevaid, korduvaid ja p\u00fcsivaid s\u00fcndmusi, millel puudub selge algus ja l\u00f5pp, n\u00e4iteks korduv f\u00fc\u00fcsiline\/seksuaalne v\u00e4givald, piinamine, vaimne v\u00e4givald (nt pidev alav\u00e4\u00e4ristamine), pikaajalised rasked haigused.<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Arengutrauma (komplekstrauma alamkategooria) tekib lapsep\u00f5lves traumeerivate arengutingimuste tagaj\u00e4rjel. See trauma tekib hooletusse j\u00e4tmise, verbaalse ja f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givalla, (emotsionaalse) v\u00e4\u00e4rkohtlemise, pideva v\u00e4givalla tunnistajaks olemise ja vaimuhaigete\/traumatiseeritud vanematega kooselu tagaj\u00e4rjel ning v\u00f5ib m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5jutada \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu.&nbsp;<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p><strong>Trauma tagaj\u00e4rjed<\/strong><\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>M\u00f5nikord ilmnevad traumaatilise kogemuse j\u00e4rgsed s\u00fcmptomid aastaid hiljem seletamatute f\u00fc\u00fcsiliste ja ps\u00fchholoogiliste s\u00fcmptomitena. See on segadust tekitav ja kutsub sageli esile \u00e4revust. \u00dclem\u00e4\u00e4rane aktiivsus, s\u00f5ltuvusk\u00e4itumine, abitus, paanikahood, tugev s\u00fc\u00fc- v\u00f5i h\u00e4bitunne, sotsiaalne tagasit\u00f5mbumine, \u00e4rrituvus, \u00f5udusunen\u00e4od, depressiivne meeleolu, keskendumish\u00e4ired, seletamatu rahutus, dissotsiatsioon, suutmatus end siduda, uneh\u00e4ired, kurnatus, aga ka sellised f\u00fc\u00fcsilised kaebused nagu iiveldus, s\u00fcdamepekslemine, kroonilised valud, kaela- ja seljavaevused, v\u00f5\u00f5ristustunne oma kehas ning ka l\u00e4bip\u00f5lemine v\u00f5ivad p\u00f5hineda traumaatilistel kogemustel.<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p><strong>Mis toimub ohuolukorra puhul ajus ja kehas?<\/strong><\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p><strong>Ohuolukorras reageerib keha stressireaktsiooniga (v\u00f5itle-p\u00f5gene-tardu-reaktsioon)<\/strong><\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Eluohtliku s\u00fcndmuse korral k\u00e4ivitub automaatselt aju elluj\u00e4\u00e4misprogramm. Am\u00fcgdala (mandeltuum) on ajus nn h\u00e4irekeskus, mis on v\u00f5imeline otsustama \u00fcksnes m\u00f5ne sekundi jooksul, kas oht on olemas v\u00f5i mitte. Kuna ratsionaalne aju on liiga aeglane, sekkub ajut\u00fcvi ja tagab automaatselt elluj\u00e4\u00e4misprogrammi; prefrontaalne korteks (eesajukoor), mis vastutab loogilise m\u00f5tlemise ja ratsionaalsete otsuste tegemise eest, on ajutiselt v\u00e4lja l\u00fclitatud. Sellega kaitseb aju ennast ja keha. Neokorteks, mis juhib teadlikku k\u00e4itumist, on niisiis m\u00e4ngust v\u00e4ljas. Limbiline s\u00fcsteem, mis vastutab emotsioonide ja instinktide eest, aktiveerub tugevamalt. Enam ei toimu mingit kontrolli ega loovat otsustamist, vaid hirmust reageerimine. \u00c4\u00e4rmiselt pingelises olukorras hoolitseb aju selle eest, et toimiksid k\u00f5ik elluj\u00e4\u00e4miseks vajalikud funktsioonid. Kogu organism valmistub v\u00f5itluseks v\u00f5i p\u00f5genemiseks \u2014 adrenaliinitase t\u00f5useb, s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus kiireneb, lihased l\u00e4hevad pingesse. Kui v\u00f5itlus v\u00f5i p\u00f5genemine \u00f5nnestus, tekib pingelangus. Kui v\u00f5itlus v\u00f5i p\u00f5genemine ei ole enam v\u00f5imalik, aktiveeritakse kolmas elluj\u00e4\u00e4misstrateegia. Toimub keha t\u00e4ielik tardumine ning ollakse justkui hirmust halvatud. Keha on h\u00fcpotalamuse kaudu vabastanud suures koguses stressihormoone, ent kuna liikumine on halvatud, j\u00e4igastub inimene k\u00f5rge lihastoonusega ning kogemus \u00e4hvardavast ohust j\u00e4\u00e4b autonoomsesse n\u00e4rvis\u00fcsteemi kinni. Kehasse salvestatud v\u00f5itluse-p\u00f5genemise energia j\u00e4\u00e4b alles. Isegi p\u00e4rast ohu m\u00f6\u00f6dumist paneb aktiveeritud energia kehas n\u00e4rvis\u00fcsteemi reageerima nii, nagu oleks oht endiselt olemas. See on kinnij\u00e4\u00e4nud reaktsioonide tagaj\u00e4rg, mis on tingitud eluohtlikuna tajutud s\u00fcndmusest.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>\u00c4\u00e4rmuslikult talumatu ja valusa s\u00fcndmuse ajal muutub lihastoonus n\u00f5rgaks, inimene eemaldub kogemusest ja tunneb end sageli nii, nagu oleks ta vatti pakitud ning toimuv pole temaga seotud. Eluohtlikku olukorda sattudes inimene dissotsieerub. Dissotsiatsioon ehk taju osade, s.t m\u00f5tete, tunnete, keha tunnetuste eraldumine on v\u00f5imalus traumeeriva olukorra \u00fcleelamiseks.&nbsp;<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Dissotsiatsioon kui elluj\u00e4\u00e4misstrateegia aitab taluda olukordi, mis on talumatud. See seisund (v\u00e4ga ebareaalne tunne ja m\u00e4luaugud, millest kliendid tavaliselt r\u00e4\u00e4givad) on vajalik selleks, et inimest sellistes olukordades kaitsta. Seda, mis on hetkel toimunud, ei saada enam teadlikult t\u00f6\u00f6delda. See reaktsioon ajus ja kehas kaitseb talumatute tunnete ja valu eest ning on vajalik selleks, et olukord \u00fcle elada. Am\u00fcgdala killustab kogemuse piltlikult \u00f6eldes \u00fcksikuteks puslet\u00fckkideks, et keha saaks distantseeruda kohutavast s\u00fcndmusest. Ainult nii on \u00e4\u00e4rmusliku stressi korral elluj\u00e4\u00e4mine \u00fcldse v\u00f5imalik. See reaktsioon v\u00f5ib olla abiks ja isegi elup\u00e4\u00e4stev v\u00e4ga ohtlikes olukordades (nt v\u00e4givallakuritegude, v\u00e4gistamise, \u00f5nnetuste ja muude traumeerivate olukordade ohvritele). Selle reaktsiooni k\u00e4igus pulss aeglustub, m\u00f5tlemine ja valuaisting l\u00fclituvad l\u00fchikeseks ajaks v\u00e4lja ning hilisemaid m\u00e4lestusi on v\u00e4he v\u00f5i puuduvad need \u00fcldse. \u00dclevoolavate tunnete t\u00f5ttu ei suuda aju (limbiline s\u00fcsteem) traumeerivat s\u00fcndmust tervikuna biograafilisse pikaajalisse m\u00e4llu salvestada, vaid see j\u00e4\u00e4b \u00fcksikute t\u00fckkide, fragmentidena ilma kontrollita ajus ringi h\u00f5ljuma. Traumaatilised m\u00e4lestused salvestatakse n-\u00f6 toorelt \u2014 erinevate meelte m\u00e4lestuste kildudena, n\u00e4iteks l\u00f5hnana, keha tundena, emotsioonina jne. Traumaatilise m\u00e4lestuse emotsionaalse-kehalise kogemuse osad salvestatakse am\u00fcgdalasse, kujundlikud osad hipokampusesse, moodustades seal iseseisvad neuronv\u00f5rgustikud. Dissotsiatsioon trauma toimumise ajal ja vahetult p\u00e4rast seda v\u00e4hendab inimese v\u00f5imet kogetut integreerida.<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>",
        "protected": false
    },
    "excerpt": {
        "rendered": "<p>Trauma kuulub elu juurde ja niisamuti ka traumadest tervenemine. Paljud inimesed ei tea, et nad on trauma l\u00e4bi elanud. Sageli v\u00e4hendatakse s\u00fcndmuse t\u00f5sidust v\u00f5i surutakse see h\u00e4bi t\u00f5ttu maha. M\u00f5iste \u201etrauma\u201c (kreeka keelest, \u201ehaav\u201c) kirjeldab \u201evaimset vigastust\u201c, mis v\u00f5ib tekkida, kui ps\u00fchholoogilised kaitsemehhanismid on traumeeriva kogemuse t\u00f5ttu \u00fclekoormatud. Olukorrad, mis ohustavad elu ja\/v\u00f5i kehalist ning vaimset puutumatust, v\u00f5ivad kaasa tuua trauma. Enamasti tekivad sellised s\u00fcndmused ootamatult ja \u00e4kki.&nbsp; Trauma tekib siis, kui inimese stressiga toimetuleku piirid on \u00fcletatud, kohanemismehhanismid ei toiminud ning kogemus oli seotud hirmu, abituse ja kontrollikaotuse tunnetega.&nbsp; Trauma tekkimisel on olulised eelk\u00f5ige kaks aspekti \u2014 inimene kogeb s\u00fcndmust subjektiivselt eluohtlikuna. V\u00e4lisvaatlejana ei suuda me t\u00e4pselt m\u00f5ista, mida see \u00fcksikisiku jaoks t\u00e4hendab ning meie l\u00e4bielatu ei pruugi vastata teise inimese kogemustele. Teine oluline aspekt on s\u00fcndmusej\u00e4rgne aeg: oluline on, kas inimene saab p\u00e4rast rasket s\u00fcndmust sotsiaalset tuge ja toetust ning kas tal on piisavalt ressursse, et s\u00fcndmuse j\u00e4relm\u00f5judega toime tulla.&nbsp; Trauma tekkimisel ei ole s\u00fcndmus iseenesest m\u00e4\u00e4rav tegur. Kas traumaj\u00e4rgne stressih\u00e4ire tekib, s\u00f5ltub mitmetest teguritest, n\u00e4iteks vanusest, traumeerivate s\u00fcndmuste sagedusest, enesereguleerimise v\u00f5imest, individuaalsest ps\u00fc\u00fchilisest vastupanuv\u00f5imest (ingl resilience), v\u00f5imest taastuda, kohaneda ja raskustele vastu pidada ning kontakti olemasolust l\u00e4hedastega, kes suudavad pakkuda tuge ja lohutust.&nbsp; Traumad liigitatakse kaheks. Monotrauma (akuutne trauma, \u0161okktrauma) puhul on tegemist ootamatu \u00e4\u00e4rmusliku \u00fchekordse s\u00fcndmusega, millel on kindel algus ja l\u00f5pp, n\u00e4iteks liiklus\u00f5nnetus, vargus, l\u00e4hedase surm, v\u00e4gistamine. Ka raske haiguse diagnoos v\u00f5ib vallandada \u0161okiseisundi.Komplekstrauma h\u00f5lmab erinevaid, korduvaid ja p\u00fcsivaid s\u00fcndmusi, millel puudub selge algus ja l\u00f5pp, n\u00e4iteks korduv f\u00fc\u00fcsiline\/seksuaalne v\u00e4givald, piinamine, vaimne v\u00e4givald (nt pidev alav\u00e4\u00e4ristamine), pikaajalised rasked haigused. Arengutrauma (komplekstrauma alamkategooria) tekib lapsep\u00f5lves traumeerivate arengutingimuste tagaj\u00e4rjel. See trauma tekib hooletusse j\u00e4tmise, verbaalse ja f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givalla, (emotsionaalse) v\u00e4\u00e4rkohtlemise, pideva v\u00e4givalla tunnistajaks olemise ja vaimuhaigete\/traumatiseeritud vanematega kooselu tagaj\u00e4rjel ning v\u00f5ib m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5jutada \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu.&nbsp; Trauma tagaj\u00e4rjed M\u00f5nikord ilmnevad traumaatilise kogemuse j\u00e4rgsed s\u00fcmptomid aastaid hiljem seletamatute f\u00fc\u00fcsiliste ja ps\u00fchholoogiliste s\u00fcmptomitena. See on segadust tekitav ja kutsub sageli esile \u00e4revust. \u00dclem\u00e4\u00e4rane aktiivsus, s\u00f5ltuvusk\u00e4itumine, abitus, paanikahood, tugev s\u00fc\u00fc- v\u00f5i h\u00e4bitunne, sotsiaalne tagasit\u00f5mbumine, \u00e4rrituvus, \u00f5udusunen\u00e4od, depressiivne meeleolu, keskendumish\u00e4ired, seletamatu rahutus, dissotsiatsioon, suutmatus end siduda, uneh\u00e4ired, kurnatus, aga ka sellised f\u00fc\u00fcsilised kaebused nagu iiveldus, s\u00fcdamepekslemine, kroonilised valud, kaela- ja seljavaevused, v\u00f5\u00f5ristustunne oma kehas ning ka l\u00e4bip\u00f5lemine v\u00f5ivad p\u00f5hineda traumaatilistel kogemustel. Mis toimub ohuolukorra puhul ajus ja kehas? Ohuolukorras reageerib keha stressireaktsiooniga (v\u00f5itle-p\u00f5gene-tardu-reaktsioon) Eluohtliku s\u00fcndmuse korral k\u00e4ivitub automaatselt aju elluj\u00e4\u00e4misprogramm. Am\u00fcgdala (mandeltuum) on ajus nn h\u00e4irekeskus, mis on v\u00f5imeline otsustama \u00fcksnes m\u00f5ne sekundi jooksul, kas oht on olemas v\u00f5i mitte. Kuna ratsionaalne aju on liiga aeglane, sekkub ajut\u00fcvi ja tagab automaatselt elluj\u00e4\u00e4misprogrammi; prefrontaalne korteks (eesajukoor), mis vastutab loogilise m\u00f5tlemise ja ratsionaalsete otsuste tegemise eest, on ajutiselt v\u00e4lja l\u00fclitatud. Sellega kaitseb aju ennast ja keha. Neokorteks, mis juhib teadlikku k\u00e4itumist, on niisiis m\u00e4ngust v\u00e4ljas. Limbiline s\u00fcsteem, mis vastutab emotsioonide ja instinktide eest, aktiveerub tugevamalt. Enam ei toimu mingit kontrolli ega loovat otsustamist, vaid hirmust reageerimine. \u00c4\u00e4rmiselt pingelises olukorras hoolitseb aju selle eest, et toimiksid k\u00f5ik elluj\u00e4\u00e4miseks vajalikud funktsioonid. Kogu organism valmistub v\u00f5itluseks v\u00f5i p\u00f5genemiseks \u2014 adrenaliinitase t\u00f5useb, s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus kiireneb, lihased l\u00e4hevad pingesse. Kui v\u00f5itlus v\u00f5i p\u00f5genemine \u00f5nnestus, tekib pingelangus. Kui v\u00f5itlus v\u00f5i p\u00f5genemine ei ole enam v\u00f5imalik, aktiveeritakse kolmas elluj\u00e4\u00e4misstrateegia. Toimub keha t\u00e4ielik tardumine ning ollakse justkui hirmust halvatud. Keha on h\u00fcpotalamuse kaudu vabastanud suures koguses stressihormoone, ent kuna liikumine on halvatud, j\u00e4igastub inimene k\u00f5rge lihastoonusega ning kogemus \u00e4hvardavast ohust j\u00e4\u00e4b autonoomsesse n\u00e4rvis\u00fcsteemi kinni. Kehasse salvestatud v\u00f5itluse-p\u00f5genemise energia j\u00e4\u00e4b alles. Isegi p\u00e4rast ohu m\u00f6\u00f6dumist paneb aktiveeritud energia kehas n\u00e4rvis\u00fcsteemi reageerima nii, nagu oleks oht endiselt olemas. See on kinnij\u00e4\u00e4nud reaktsioonide tagaj\u00e4rg, mis on tingitud eluohtlikuna tajutud s\u00fcndmusest.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; \u00c4\u00e4rmuslikult talumatu ja valusa s\u00fcndmuse ajal muutub lihastoonus n\u00f5rgaks, inimene eemaldub kogemusest ja tunneb end sageli nii, nagu oleks ta vatti pakitud ning toimuv pole temaga seotud. Eluohtlikku olukorda sattudes inimene dissotsieerub. Dissotsiatsioon ehk taju osade, s.t m\u00f5tete, tunnete, keha tunnetuste eraldumine on v\u00f5imalus traumeeriva olukorra \u00fcleelamiseks.&nbsp; Dissotsiatsioon kui elluj\u00e4\u00e4misstrateegia aitab taluda olukordi, mis on talumatud. See seisund (v\u00e4ga ebareaalne tunne ja m\u00e4luaugud, millest kliendid tavaliselt r\u00e4\u00e4givad) on vajalik selleks, et inimest sellistes olukordades kaitsta. Seda, mis on hetkel toimunud, ei saada enam teadlikult t\u00f6\u00f6delda. See reaktsioon ajus ja kehas kaitseb talumatute tunnete ja valu eest ning on vajalik selleks, et olukord \u00fcle elada. Am\u00fcgdala killustab kogemuse piltlikult \u00f6eldes \u00fcksikuteks puslet\u00fckkideks, et keha saaks distantseeruda kohutavast s\u00fcndmusest. Ainult nii on \u00e4\u00e4rmusliku stressi korral elluj\u00e4\u00e4mine \u00fcldse v\u00f5imalik. See reaktsioon v\u00f5ib olla abiks ja isegi elup\u00e4\u00e4stev v\u00e4ga ohtlikes olukordades (nt v\u00e4givallakuritegude, v\u00e4gistamise, \u00f5nnetuste ja muude traumeerivate olukordade ohvritele). Selle reaktsiooni k\u00e4igus pulss aeglustub, m\u00f5tlemine ja valuaisting l\u00fclituvad l\u00fchikeseks ajaks v\u00e4lja ning hilisemaid m\u00e4lestusi on v\u00e4he v\u00f5i puuduvad need \u00fcldse. \u00dclevoolavate tunnete t\u00f5ttu ei suuda aju (limbiline s\u00fcsteem) traumeerivat s\u00fcndmust tervikuna biograafilisse pikaajalisse m\u00e4llu salvestada, vaid see j\u00e4\u00e4b \u00fcksikute t\u00fckkide, fragmentidena ilma kontrollita ajus ringi h\u00f5ljuma. Traumaatilised m\u00e4lestused salvestatakse n-\u00f6 toorelt \u2014 erinevate meelte m\u00e4lestuste kildudena, n\u00e4iteks l\u00f5hnana, keha tundena, emotsioonina jne. Traumaatilise m\u00e4lestuse emotsionaalse-kehalise kogemuse osad salvestatakse am\u00fcgdalasse, kujundlikud osad hipokampusesse, moodustades seal iseseisvad neuronv\u00f5rgustikud. Dissotsiatsioon trauma toimumise ajal ja vahetult p\u00e4rast seda v\u00e4hendab inimese v\u00f5imet kogetut integreerida.<\/p>",
        "protected": false
    },
    "author": 3,
    "featured_media": 496,
    "comment_status": "closed",
    "ping_status": "closed",
    "sticky": false,
    "template": "",
    "format": "standard",
    "meta": {
        "footnotes": ""
    },
    "categories": [
        1
    ],
    "tags": [],
    "class_list": [
        "post-495",
        "post",
        "type-post",
        "status-publish",
        "format-standard",
        "has-post-thumbnail",
        "hentry",
        "category-blogi"
    ],
    "yoast_head": "<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v23.3 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed? - Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Trauma kuulub elu juurde ja niisamuti ka traumadest tervenemine.Paljud inimesed ei tea, et nad on trauma l\u00e4bi elanud. Sageli v\u00e4hendatakse s\u00fcndmuse t\u00f5sidust v\u00f5i surutakse see h\u00e4bi t\u00f5ttu maha.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed? - Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Trauma kuulub elu juurde ja niisamuti ka traumadest tervenemine.Paljud inimesed ei tea, et nad on trauma l\u00e4bi elanud. Sageli v\u00e4hendatakse s\u00fcndmuse t\u00f5sidust v\u00f5i surutakse see h\u00e4bi t\u00f5ttu maha.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/profile.php?id=61557107786023\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2024-02-26T11:33:17+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2024-08-26T16:03:53+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1096\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"661\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Kelly\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Kelly\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"1 minut\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/\"},\"author\":{\"name\":\"Kelly\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/person\/da95936ac8429c045bec48fb0c68ea71\"},\"headline\":\"Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed?\",\"datePublished\":\"2024-02-26T11:33:17+00:00\",\"dateModified\":\"2024-08-26T16:03:53+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/\"},\"wordCount\":1045,\"publisher\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#organization\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.webp\",\"articleSection\":[\"Blogi\"],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/\",\"url\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/\",\"name\":\"Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed? - Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.webp\",\"datePublished\":\"2024-02-26T11:33:17+00:00\",\"dateModified\":\"2024-08-26T16:03:53+00:00\",\"description\":\"Trauma kuulub elu juurde ja niisamuti ka traumadest tervenemine.Paljud inimesed ei tea, et nad on trauma l\u00e4bi elanud. Sageli v\u00e4hendatakse s\u00fcndmuse t\u00f5sidust v\u00f5i surutakse see h\u00e4bi t\u00f5ttu maha.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.webp\",\"contentUrl\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.webp\",\"width\":1096,\"height\":661},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed?\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#website\",\"url\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/\",\"name\":\"Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis\",\"description\":\"Pakun trauma- ja ps\u00fchholoogilist n\u00f5ustamist lastele, noorukitele, t\u00e4iskasvanutele ning sotsiaalasutustele Eestis ja Saksamaal.\",\"publisher\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#organization\"},\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":\"required name=search_term_string\"}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Organization\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#organization\",\"name\":\"Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis\",\"url\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/\",\"logo\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/logo\/image\/\",\"url\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/mental-therapy-help.png\",\"contentUrl\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/mental-therapy-help.png\",\"width\":166,\"height\":136,\"caption\":\"Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/logo\/image\/\"},\"sameAs\":[\"https:\/\/www.facebook.com\/profile.php?id=61557107786023\",\"https:\/\/www.instagram.com\/psychologin_kelly?igsh=cTBqanUxMmZobDBs&utm_source=qr\"]},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/person\/da95936ac8429c045bec48fb0c68ea71\",\"name\":\"Kelly\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/person\/image\/\",\"url\":\"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/ed7d13321eb9877c7c3ea459603d6b88a93393aed678e682f94d4025e5a829eb?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/ed7d13321eb9877c7c3ea459603d6b88a93393aed678e682f94d4025e5a829eb?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Kelly\"}}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->",
    "yoast_head_json": {
        "title": "Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed? - Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis",
        "description": "Trauma kuulub elu juurde ja niisamuti ka traumadest tervenemine.Paljud inimesed ei tea, et nad on trauma l\u00e4bi elanud. Sageli v\u00e4hendatakse s\u00fcndmuse t\u00f5sidust v\u00f5i surutakse see h\u00e4bi t\u00f5ttu maha.",
        "robots": {
            "index": "index",
            "follow": "follow",
            "max-snippet": "max-snippet:-1",
            "max-image-preview": "max-image-preview:large",
            "max-video-preview": "max-video-preview:-1"
        },
        "canonical": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/",
        "og_locale": "et_EE",
        "og_type": "article",
        "og_title": "Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed? - Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis",
        "og_description": "Trauma kuulub elu juurde ja niisamuti ka traumadest tervenemine.Paljud inimesed ei tea, et nad on trauma l\u00e4bi elanud. Sageli v\u00e4hendatakse s\u00fcndmuse t\u00f5sidust v\u00f5i surutakse see h\u00e4bi t\u00f5ttu maha.",
        "og_url": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/",
        "og_site_name": "Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis",
        "article_publisher": "https:\/\/www.facebook.com\/profile.php?id=61557107786023",
        "article_published_time": "2024-02-26T11:33:17+00:00",
        "article_modified_time": "2024-08-26T16:03:53+00:00",
        "og_image": [
            {
                "width": 1096,
                "height": 661,
                "url": "https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.jpg",
                "type": "image\/jpeg"
            }
        ],
        "author": "Kelly",
        "twitter_card": "summary_large_image",
        "twitter_misc": {
            "Written by": "Kelly",
            "Est. reading time": "1 minut"
        },
        "schema": {
            "@context": "https:\/\/schema.org",
            "@graph": [
                {
                    "@type": "Article",
                    "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#article",
                    "isPartOf": {
                        "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/"
                    },
                    "author": {
                        "name": "Kelly",
                        "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/person\/da95936ac8429c045bec48fb0c68ea71"
                    },
                    "headline": "Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed?",
                    "datePublished": "2024-02-26T11:33:17+00:00",
                    "dateModified": "2024-08-26T16:03:53+00:00",
                    "mainEntityOfPage": {
                        "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/"
                    },
                    "wordCount": 1045,
                    "publisher": {
                        "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/#organization"
                    },
                    "image": {
                        "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#primaryimage"
                    },
                    "thumbnailUrl": "https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.webp",
                    "articleSection": [
                        "Blogi"
                    ],
                    "inLanguage": "et"
                },
                {
                    "@type": "WebPage",
                    "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/",
                    "url": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/",
                    "name": "Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed? - Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis",
                    "isPartOf": {
                        "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/#website"
                    },
                    "primaryImageOfPage": {
                        "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#primaryimage"
                    },
                    "image": {
                        "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#primaryimage"
                    },
                    "thumbnailUrl": "https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.webp",
                    "datePublished": "2024-02-26T11:33:17+00:00",
                    "dateModified": "2024-08-26T16:03:53+00:00",
                    "description": "Trauma kuulub elu juurde ja niisamuti ka traumadest tervenemine.Paljud inimesed ei tea, et nad on trauma l\u00e4bi elanud. Sageli v\u00e4hendatakse s\u00fcndmuse t\u00f5sidust v\u00f5i surutakse see h\u00e4bi t\u00f5ttu maha.",
                    "breadcrumb": {
                        "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#breadcrumb"
                    },
                    "inLanguage": "et",
                    "potentialAction": [
                        {
                            "@type": "ReadAction",
                            "target": [
                                "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/"
                            ]
                        }
                    ]
                },
                {
                    "@type": "ImageObject",
                    "inLanguage": "et",
                    "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#primaryimage",
                    "url": "https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.webp",
                    "contentUrl": "https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.webp",
                    "width": 1096,
                    "height": 661
                },
                {
                    "@type": "BreadcrumbList",
                    "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#breadcrumb",
                    "itemListElement": [
                        {
                            "@type": "ListItem",
                            "position": 1,
                            "name": "Home",
                            "item": "https:\/\/kellyjohanson.com\/"
                        },
                        {
                            "@type": "ListItem",
                            "position": 2,
                            "name": "Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed?"
                        }
                    ]
                },
                {
                    "@type": "WebSite",
                    "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/#website",
                    "url": "https:\/\/kellyjohanson.com\/",
                    "name": "Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis",
                    "description": "Pakun trauma- ja ps\u00fchholoogilist n\u00f5ustamist lastele, noorukitele, t\u00e4iskasvanutele ning sotsiaalasutustele Eestis ja Saksamaal.",
                    "publisher": {
                        "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/#organization"
                    },
                    "potentialAction": [
                        {
                            "@type": "SearchAction",
                            "target": {
                                "@type": "EntryPoint",
                                "urlTemplate": "https:\/\/kellyjohanson.com\/?s={search_term_string}"
                            },
                            "query-input": "required name=search_term_string"
                        }
                    ],
                    "inLanguage": "et"
                },
                {
                    "@type": "Organization",
                    "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/#organization",
                    "name": "Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis",
                    "url": "https:\/\/kellyjohanson.com\/",
                    "logo": {
                        "@type": "ImageObject",
                        "inLanguage": "et",
                        "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/logo\/image\/",
                        "url": "https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/mental-therapy-help.png",
                        "contentUrl": "https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/mental-therapy-help.png",
                        "width": 166,
                        "height": 136,
                        "caption": "Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis"
                    },
                    "image": {
                        "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/logo\/image\/"
                    },
                    "sameAs": [
                        "https:\/\/www.facebook.com\/profile.php?id=61557107786023",
                        "https:\/\/www.instagram.com\/psychologin_kelly?igsh=cTBqanUxMmZobDBs&utm_source=qr"
                    ]
                },
                {
                    "@type": "Person",
                    "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/person\/da95936ac8429c045bec48fb0c68ea71",
                    "name": "Kelly",
                    "image": {
                        "@type": "ImageObject",
                        "inLanguage": "et",
                        "@id": "https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/person\/image\/",
                        "url": "https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/ed7d13321eb9877c7c3ea459603d6b88a93393aed678e682f94d4025e5a829eb?s=96&d=mm&r=g",
                        "contentUrl": "https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/ed7d13321eb9877c7c3ea459603d6b88a93393aed678e682f94d4025e5a829eb?s=96&d=mm&r=g",
                        "caption": "Kelly"
                    }
                }
            ]
        }
    },
    "_links": {
        "self": [
            {
                "href": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/495",
                "targetHints": {
                    "allow": [
                        "GET"
                    ]
                }
            }
        ],
        "collection": [
            {
                "href": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"
            }
        ],
        "about": [
            {
                "href": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"
            }
        ],
        "author": [
            {
                "embeddable": true,
                "href": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"
            }
        ],
        "replies": [
            {
                "embeddable": true,
                "href": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=495"
            }
        ],
        "version-history": [
            {
                "count": 7,
                "href": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/495\/revisions"
            }
        ],
        "predecessor-version": [
            {
                "id": 1294,
                "href": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/495\/revisions\/1294"
            }
        ],
        "wp:featuredmedia": [
            {
                "embeddable": true,
                "href": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/496"
            }
        ],
        "wp:attachment": [
            {
                "href": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=495"
            }
        ],
        "wp:term": [
            {
                "taxonomy": "category",
                "embeddable": true,
                "href": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=495"
            },
            {
                "taxonomy": "post_tag",
                "embeddable": true,
                "href": "https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=495"
            }
        ],
        "curies": [
            {
                "name": "wp",
                "href": "https:\/\/api.w.org\/{rel}",
                "templated": true
            }
        ]
    }
}