{"id":495,"date":"2024-02-26T13:33:17","date_gmt":"2024-02-26T11:33:17","guid":{"rendered":"https:\/\/kellyjohanson.com\/?p=495"},"modified":"2024-08-26T19:03:53","modified_gmt":"2024-08-26T16:03:53","slug":"mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kellyjohanson.com\/de\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/","title":{"rendered":"Was ist Trauma und wie entsteht eine Traumatisierung?"},"content":{"rendered":"<div data-elementor-type=\"wp-post\" data-elementor-id=\"495\" class=\"elementor elementor-495\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-20bfa90f e-flex e-con-boxed e-con e-parent\" data-id=\"20bfa90f\" data-element_type=\"container\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"e-con-inner\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-56295607 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"56295607\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t<style>\/*! elementor - v3.23.0 - 05-08-2024 *\/\n.elementor-widget-text-editor.elementor-drop-cap-view-stacked .elementor-drop-cap{background-color:#69727d;color:#fff}.elementor-widget-text-editor.elementor-drop-cap-view-framed .elementor-drop-cap{color:#69727d;border:3px solid;background-color:transparent}.elementor-widget-text-editor:not(.elementor-drop-cap-view-default) .elementor-drop-cap{margin-top:8px}.elementor-widget-text-editor:not(.elementor-drop-cap-view-default) .elementor-drop-cap-letter{width:1em;height:1em}.elementor-widget-text-editor .elementor-drop-cap{float:left;text-align:center;line-height:1;font-size:50px}.elementor-widget-text-editor .elementor-drop-cap-letter{display:inline-block}<\/style>\t\t\t\t<!-- wp:paragraph -->\n<p>Trauma ist ein Teil des Lebens, ebenso wie die Heilung von Traumata.<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Vielen Menschen ist nicht bewusst, dass sie ein Trauma erlitten haben. Oft wird ein Vorfall verharmlost oder vor lauter Scham verdr\u00e4ngt.<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>\u201eTrauma\u201c stammt aus der griechischen Sprache und bedeutet \u201eWunde\u201c.<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Situationen, die ein Trauma zur Folge haben k\u00f6nnen, sind solche, die eine Gefahr f\u00fcr das Leben und\/oder die k\u00f6rperliche sowie psychische Unversehrtheit bedeuten.&nbsp;<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Meist treten derartige Ereignisse unerwartet und pl\u00f6tzlich auf und gehen mit Gef\u00fchlen wie Angst, Hilflosigkeit, Schrecken und Ausgeliefertsein einher.&nbsp;<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Wichtig sind vor allem zwei Gesichtspunkte: Die Person erlebt das Ereignis subjektiv als lebensbedrohlich. Das bedeutet, dass wir von au\u00dfen betrachtet gar nicht wissen k\u00f6nnen, was dies im Einzelfall f\u00fcr eine Person bedeutet. Unsere eigene Erfahrung muss nicht zwingend der einer anderen Person entsprechen.\u2028<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Der zweite Gesichtspunkt betrifft das \u201eNachher\u201c: Es macht einen Unterschied, ob ein Mensch nach dem belastenden Ereignis gut versorgt wird, Personen um sich hat, die ihn beruhigen oder tr\u00f6sten und er genug Ressourcen zur Verf\u00fcgung hat, um sich z. B. eine Auszeit oder einen Therapeuten zu leisten, ohne auf einen Therapieplatz warten zu m\u00fcssen.&nbsp;<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Dabei ist nicht das Ereignis an sich traumatisierend. Ob jemand eine Traumafolgest\u00f6rung\nentwickelt, h\u00e4ngt von verschiedenen Faktoren ab, wie z. B. Alter, H\u00e4ufigkeit der traumatischen\nEreignisse, Selbstregulationsf\u00e4higkeit, Resilienz oder dem Vorhandensein von Bindungspersonen,\ndie tr\u00f6sten und Halt geben. <em>resilience<\/em>), v\u00f5imest taastuda, kohaneda ja raskustele vastu pidada ning kontakti olemasolust l\u00e4hedastega, kes suudavad pakkuda tuge ja lohutust.&nbsp;<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p class=\" translation-block\">Man unterscheidet zwischen verschiedenen Trauma-Typen. Ein <b>Monotrauma<\/b> (akutes Trauma, Schocktrauma) resultiert aus einem pl\u00f6tzlichen Extremereignis mit einem eindeutigen Anfang und Ende, wie z. B. ein Verkehrsunfall, ein Diebstahl, der Tod eines geliebten Menschen oder eine Vergewaltigung. Auch die Diagnose einer schweren Krankheit kann einen Schockzustand ausl\u00f6sen.\nBei einem <b>Komplextrauma <\/b>handelt es sich um die Folge einer Vielzahl von wiederkehrenden und andauernden Ereignissen ohne klaren Anfang oder Ende. Beispiele sind wiederholte k\u00f6rperliche\/sexualisierte Gewalt, Folter, psychische Gewalt (z. B. st\u00e4ndige Dem\u00fctigung) und langfristige schwere Krankheit.<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Ein Entwicklungstrauma (eine Unterkategorie des komplexen Traumas) tritt in der Kindheit als Folge traumatischer Entwicklungsumst\u00e4nde auf. Dieses Trauma ist das Ergebnis von Vernachl\u00e4ssigung, verbaler und k\u00f6rperlicher Gewalt, (emotionalem) Missbrauch, st\u00e4ndigem Erleben von Gewalt und dem Zusammenleben mit psychisch kranken\/traumatisierten Eltern. Es kann erhebliche Auswirkungen auf das weitere Leben haben.&nbsp;<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p><strong>Folgen von Traumata<\/strong><\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Die Auswirkungen psychischer Traumata k\u00f6nnen sich erst Jahre sp\u00e4ter zeigen, wenn seit dem\ntraumatischen Ereignis schon viel Zeit vergangen ist. Oft k\u00f6nnen unerkl\u00e4rliche Symptome\nauftreten, die nicht mit dem psychotraumatischen Ereignis in Verbindung gebracht werden k\u00f6nnen,\nda die Reaktionen der Menschen auf traumatische Erfahrungen sehr unterschiedlich sein k\u00f6nnen.\nUnwillk\u00fcrlich und unerwartet dringen Vorstellungen und be\u00e4ngstigende Erinnerungen an das\ntraumatische Ereignis ins Bewusstsein. Albtr\u00e4ume, Schlafst\u00f6rungen (Schwierigkeiten beim\nEinschlafen, unterbrochener Schlaf) und Symptome erh\u00f6hter Erregung (leichtes Erschrecken,\nerh\u00f6hte Wachsamkeit, gesteigertes Sicherheitsgef\u00fchl) sind die Folgen.\nTraumatisierung entsteht,\nwenn die Grenzen des Stressverarbeitungssystems eines Menschen \u00fcberschritten wurden,\nBew\u00e4ltigungsstrategien nicht greifen konnten und das Erleben mit Gef\u00fchlen von Ohnmacht und\nKontrollverlust verbunden war. Diese Grenze ist abh\u00e4ngig von der individuellen psychischen\nWiderstandskraft (Resilienz) und Selbstregulation.<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p><strong>Was passiert in Gehirn und K\u00f6rper in einer Gefahrensituation?<\/strong><\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p><strong>Das Notfallprogramm des Gehirns<\/strong><\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Beim Notfallprogramm des Gehirns handelt es sich um eine automatische Reaktion des K\u00f6rpers auf\neine Bedrohung oder einen Stressor. Unser K\u00f6rper ist darauf eingerichtet, uns so gut wie m\u00f6glich\nvor Gefahren zu sch\u00fctzen. Der gesamte K\u00f6rper wird dadurch in Alarmbereitschaft versetzt und ist\nauf die Stresssituation fokussiert. Die Amygdala (Mandelkern) \u2013 das \u201eAlarmzentrum\u201c unseres\nGehirns \u2013 entscheidet innerhalb weniger Sekunden, ob eine Gefahr besteht oder nicht, und schickt\nInformationen an das Stammhirn, damit \u00fcberlebensnotwendige Energien f\u00fcr Kampf und Flucht zur\nVerf\u00fcgung gestellt werden. Wir reagieren mit Herzklopfen und der Adrenalinspiegel steigt,\nMuskeln werden angespannt. Im Gehirn ger\u00e4t dann einiges durcheinander. Unser Erleben und\nHandeln ver\u00e4ndert sich sofort. Dabei werden bestimmte Hirnareale, wie zum Beispiel der\npr\u00e4frontale Cortex, der f\u00fcr logisches Denken und rationale Entscheidungen zust\u00e4ndig ist,\nvor\u00fcbergehend \u201eausgeschaltet\u201c. Dies kann dazu f\u00fchren, dass wir in dieser Situation nicht mehr\nrational und \u00fcberlegt handeln k\u00f6nnen, sondern eher impulsiv und instinktiv reagieren. Menschen in\nlebensbedrohlichen Situationen f\u00e4llt es oftmals schwer, genau hinzusehen, hinzuh\u00f6ren, zu f\u00fchlen\noder zu riechen. Wenn die Gefahr (z. B. ein Wohnungsbrand) vor\u00fcber ist, kann es passieren, dass\nwir uns zwar an den Brandgeruch sehr gut erinnern k\u00f6nnen, aber nicht genau daran, was und wie\netwas passiert ist: ein deutliches Zeichen daf\u00fcr, dass ein wesentlicher Teil unseres Gehirns, der\ndenkende Teil, nicht mehr gut mitarbeitet. Nun handeln wir aus dem \u201elimbischen System\u201c, aus\nunseren ungefilterten Emotionen heraus. Hier wird nicht mehr \u00fcberpr\u00fcft oder kreativ entschieden.\nHier geht es um Reaktionen aus der Angst heraus. In einer belastenden Situation sorgt das Gehirn\ndaf\u00fcr, dass in erster Linie all die Funktionen gut ablaufen, die f\u00fcr das \u00dcberleben notwendig sind.\nWie in einem guten Team arbeiten diese Regionen zusammen und der K\u00f6rper wird auf Kampf oder\nFlucht vorbereitet. Hierzu z\u00e4hlt z. B., dass wir entweder schnell weglaufen k\u00f6nnen, gut k\u00e4mpfen\noder uns tot stellen, um nicht entdeckt zu werden. Waren Kampf oder Flucht erfolgreich, tritt nach\nder Anspannung eine Entspannung ein \u2013 dies ist der nat\u00fcrliche Rhythmus des Lebens. Wenn ein\ngegen etwas Ank\u00e4mpfen oder eine Flucht nicht m\u00f6glich sind, kommt es zu einer Art\nBewegungslosigkeit\/Erstarren. In diesem Modus ist man vor Angst wie gel\u00e4hmt und kann nicht\nmehr reagieren. Man beginnt, zu dissoziieren: Teile der Wahrnehmung werden abgespalten. Das\nTotstellen ist quasi die letzte Notfallma\u00dfnahme.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Dissoziation oder die Trennung von Gedanken,\nGef\u00fchlen und K\u00f6rperempfindungen ist eine M\u00f6glichkeit, traumatische Situationen zu \u00fcberleben.\nDissoziation als \u00dcberlebensstrategie hilft, Situationen auszuhalten, die unaushaltbar sind. Dieser\nZustand (ein sehr unwirkliches Gef\u00fchl mit Erinnerungsl\u00fccken, \u00fcber welche die Klienten klagen) ist\nda, um Menschen zu sch\u00fctzen. Was passiert ist, kann nicht mehr bewusst verarbeitet werden.\nDiese Reaktion im Gehirn und im K\u00f6rper sch\u00fctzt vor unaushaltbaren Gef\u00fchlen und Schmerzen. Das\nist hilfreich, um eine Situation zu \u00fcberstehen.&nbsp;<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\n\n<!-- wp:paragraph -->\n<p>Die Amygdala fragmentiert das Erleben bildhaft gesprochen in einzelne \u201ePuzzleteile\u201c, damit sich\nder K\u00f6rper von dem schrecklichen Geschehen distanzieren kann. Nur so ist bei Extremstress ein\n\u00dcberleben \u00fcberhaupt m\u00f6glich. Diese Reaktion kann in realen Gefahrensituationen hilfreich und\nlebensrettend sein (bspw. bei Opfern von Gewaltverbrechen, Unf\u00e4llen und Vergewaltigung). Bei\ndieser Reaktion wird der Puls heruntergefahren, Denken und Schmerzempfinden werden kurzzeitig\nausgeschaltet. Erinnerungen sind im Anschluss kaum oder gar nicht vorhanden. Durch die\n\u00fcberw\u00e4ltigenden Gef\u00fchle kann im Gehirn (limbischen System) das traumatische Ereignis nicht als\nzusammenh\u00e4ngende Erinnerung ins biografische Langzeitged\u00e4chtnis eingespeichert werden,\nsondern es fliegt im Gehirn herum wie Splitter eines zerbrochenen Spiegels \u2013 ohne Kontrolle.\nTraumatische Erinnerungen werden dadurch in Rohform abgespeichert: Erinnerungssplitter mit\nverschiedenen Sinneseindr\u00fccken z. B. Geruch, Bild, K\u00f6rperempfindung, Gedanke und Emotion.\nBei Lebensgefahr dissoziieren wir. Dissoziation, also die Abspaltung von Gedanken, Gef\u00fchlen,\nK\u00f6rperempfindungen oder Handlungen, ist eine M\u00f6glichkeit, eine traumatische Situation zu\n\u00fcberstehen. Bei beiden Formen bleiben emotional-k\u00f6rperliche Erlebnisteile in der Amygdala.\nBildhafte Teile werden im Hippocampus gespeichert und bilden dort eigenst\u00e4ndige neuronale\nNetzwerke. Die Dissoziation w\u00e4hrend und kurz nach dem Trauma verringert die F\u00e4higkeit des\nMenschen, das Erlebte zu integrieren.<\/p>\n<!-- \/wp:paragraph -->\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Trauma kuulub elu juurde ja niisamuti ka traumadest tervenemine. Paljud inimesed ei tea, et nad on trauma l\u00e4bi elanud. Sageli v\u00e4hendatakse s\u00fcndmuse t\u00f5sidust v\u00f5i surutakse see h\u00e4bi t\u00f5ttu maha. M\u00f5iste \u201etrauma\u201c (kreeka keelest, \u201ehaav\u201c) kirjeldab \u201evaimset vigastust\u201c, mis v\u00f5ib tekkida, kui ps\u00fchholoogilised kaitsemehhanismid on traumeeriva kogemuse t\u00f5ttu \u00fclekoormatud. Olukorrad, mis ohustavad elu ja\/v\u00f5i kehalist ning vaimset puutumatust, v\u00f5ivad kaasa tuua trauma. Enamasti tekivad sellised s\u00fcndmused ootamatult ja \u00e4kki.&nbsp; Trauma tekib siis, kui inimese stressiga toimetuleku piirid on \u00fcletatud, kohanemismehhanismid ei toiminud ning kogemus oli seotud hirmu, abituse ja kontrollikaotuse tunnetega.&nbsp; Trauma tekkimisel on olulised eelk\u00f5ige kaks aspekti \u2014 inimene kogeb s\u00fcndmust subjektiivselt eluohtlikuna. V\u00e4lisvaatlejana ei suuda me t\u00e4pselt m\u00f5ista, mida see \u00fcksikisiku jaoks t\u00e4hendab ning meie l\u00e4bielatu ei pruugi vastata teise inimese kogemustele. Teine oluline aspekt on s\u00fcndmusej\u00e4rgne aeg: oluline on, kas inimene saab p\u00e4rast rasket s\u00fcndmust sotsiaalset tuge ja toetust ning kas tal on piisavalt ressursse, et s\u00fcndmuse j\u00e4relm\u00f5judega toime tulla.&nbsp; Trauma tekkimisel ei ole s\u00fcndmus iseenesest m\u00e4\u00e4rav tegur. Kas traumaj\u00e4rgne stressih\u00e4ire tekib, s\u00f5ltub mitmetest teguritest, n\u00e4iteks vanusest, traumeerivate s\u00fcndmuste sagedusest, enesereguleerimise v\u00f5imest, individuaalsest ps\u00fc\u00fchilisest vastupanuv\u00f5imest (ingl resilience), v\u00f5imest taastuda, kohaneda ja raskustele vastu pidada ning kontakti olemasolust l\u00e4hedastega, kes suudavad pakkuda tuge ja lohutust.&nbsp; Traumad liigitatakse kaheks. Monotrauma (akuutne trauma, \u0161okktrauma) puhul on tegemist ootamatu \u00e4\u00e4rmusliku \u00fchekordse s\u00fcndmusega, millel on kindel algus ja l\u00f5pp, n\u00e4iteks liiklus\u00f5nnetus, vargus, l\u00e4hedase surm, v\u00e4gistamine. Ka raske haiguse diagnoos v\u00f5ib vallandada \u0161okiseisundi.Komplekstrauma h\u00f5lmab erinevaid, korduvaid ja p\u00fcsivaid s\u00fcndmusi, millel puudub selge algus ja l\u00f5pp, n\u00e4iteks korduv f\u00fc\u00fcsiline\/seksuaalne v\u00e4givald, piinamine, vaimne v\u00e4givald (nt pidev alav\u00e4\u00e4ristamine), pikaajalised rasked haigused. Arengutrauma (komplekstrauma alamkategooria) tekib lapsep\u00f5lves traumeerivate arengutingimuste tagaj\u00e4rjel. See trauma tekib hooletusse j\u00e4tmise, verbaalse ja f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givalla, (emotsionaalse) v\u00e4\u00e4rkohtlemise, pideva v\u00e4givalla tunnistajaks olemise ja vaimuhaigete\/traumatiseeritud vanematega kooselu tagaj\u00e4rjel ning v\u00f5ib m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5jutada \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu.&nbsp; Trauma tagaj\u00e4rjed M\u00f5nikord ilmnevad traumaatilise kogemuse j\u00e4rgsed s\u00fcmptomid aastaid hiljem seletamatute f\u00fc\u00fcsiliste ja ps\u00fchholoogiliste s\u00fcmptomitena. See on segadust tekitav ja kutsub sageli esile \u00e4revust. \u00dclem\u00e4\u00e4rane aktiivsus, s\u00f5ltuvusk\u00e4itumine, abitus, paanikahood, tugev s\u00fc\u00fc- v\u00f5i h\u00e4bitunne, sotsiaalne tagasit\u00f5mbumine, \u00e4rrituvus, \u00f5udusunen\u00e4od, depressiivne meeleolu, keskendumish\u00e4ired, seletamatu rahutus, dissotsiatsioon, suutmatus end siduda, uneh\u00e4ired, kurnatus, aga ka sellised f\u00fc\u00fcsilised kaebused nagu iiveldus, s\u00fcdamepekslemine, kroonilised valud, kaela- ja seljavaevused, v\u00f5\u00f5ristustunne oma kehas ning ka l\u00e4bip\u00f5lemine v\u00f5ivad p\u00f5hineda traumaatilistel kogemustel. Mis toimub ohuolukorra puhul ajus ja kehas? Ohuolukorras reageerib keha stressireaktsiooniga (v\u00f5itle-p\u00f5gene-tardu-reaktsioon) Eluohtliku s\u00fcndmuse korral k\u00e4ivitub automaatselt aju elluj\u00e4\u00e4misprogramm. Am\u00fcgdala (mandeltuum) on ajus nn h\u00e4irekeskus, mis on v\u00f5imeline otsustama \u00fcksnes m\u00f5ne sekundi jooksul, kas oht on olemas v\u00f5i mitte. Kuna ratsionaalne aju on liiga aeglane, sekkub ajut\u00fcvi ja tagab automaatselt elluj\u00e4\u00e4misprogrammi; prefrontaalne korteks (eesajukoor), mis vastutab loogilise m\u00f5tlemise ja ratsionaalsete otsuste tegemise eest, on ajutiselt v\u00e4lja l\u00fclitatud. Sellega kaitseb aju ennast ja keha. Neokorteks, mis juhib teadlikku k\u00e4itumist, on niisiis m\u00e4ngust v\u00e4ljas. Limbiline s\u00fcsteem, mis vastutab emotsioonide ja instinktide eest, aktiveerub tugevamalt. Enam ei toimu mingit kontrolli ega loovat otsustamist, vaid hirmust reageerimine. \u00c4\u00e4rmiselt pingelises olukorras hoolitseb aju selle eest, et toimiksid k\u00f5ik elluj\u00e4\u00e4miseks vajalikud funktsioonid. Kogu organism valmistub v\u00f5itluseks v\u00f5i p\u00f5genemiseks \u2014 adrenaliinitase t\u00f5useb, s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus kiireneb, lihased l\u00e4hevad pingesse. Kui v\u00f5itlus v\u00f5i p\u00f5genemine \u00f5nnestus, tekib pingelangus. Kui v\u00f5itlus v\u00f5i p\u00f5genemine ei ole enam v\u00f5imalik, aktiveeritakse kolmas elluj\u00e4\u00e4misstrateegia. Toimub keha t\u00e4ielik tardumine ning ollakse justkui hirmust halvatud. Keha on h\u00fcpotalamuse kaudu vabastanud suures koguses stressihormoone, ent kuna liikumine on halvatud, j\u00e4igastub inimene k\u00f5rge lihastoonusega ning kogemus \u00e4hvardavast ohust j\u00e4\u00e4b autonoomsesse n\u00e4rvis\u00fcsteemi kinni. Kehasse salvestatud v\u00f5itluse-p\u00f5genemise energia j\u00e4\u00e4b alles. Isegi p\u00e4rast ohu m\u00f6\u00f6dumist paneb aktiveeritud energia kehas n\u00e4rvis\u00fcsteemi reageerima nii, nagu oleks oht endiselt olemas. See on kinnij\u00e4\u00e4nud reaktsioonide tagaj\u00e4rg, mis on tingitud eluohtlikuna tajutud s\u00fcndmusest.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; \u00c4\u00e4rmuslikult talumatu ja valusa s\u00fcndmuse ajal muutub lihastoonus n\u00f5rgaks, inimene eemaldub kogemusest ja tunneb end sageli nii, nagu oleks ta vatti pakitud ning toimuv pole temaga seotud. Eluohtlikku olukorda sattudes inimene dissotsieerub. Dissotsiatsioon ehk taju osade, s.t m\u00f5tete, tunnete, keha tunnetuste eraldumine on v\u00f5imalus traumeeriva olukorra \u00fcleelamiseks.&nbsp; Dissotsiatsioon kui elluj\u00e4\u00e4misstrateegia aitab taluda olukordi, mis on talumatud. See seisund (v\u00e4ga ebareaalne tunne ja m\u00e4luaugud, millest kliendid tavaliselt r\u00e4\u00e4givad) on vajalik selleks, et inimest sellistes olukordades kaitsta. Seda, mis on hetkel toimunud, ei saada enam teadlikult t\u00f6\u00f6delda. See reaktsioon ajus ja kehas kaitseb talumatute tunnete ja valu eest ning on vajalik selleks, et olukord \u00fcle elada. Am\u00fcgdala killustab kogemuse piltlikult \u00f6eldes \u00fcksikuteks puslet\u00fckkideks, et keha saaks distantseeruda kohutavast s\u00fcndmusest. Ainult nii on \u00e4\u00e4rmusliku stressi korral elluj\u00e4\u00e4mine \u00fcldse v\u00f5imalik. See reaktsioon v\u00f5ib olla abiks ja isegi elup\u00e4\u00e4stev v\u00e4ga ohtlikes olukordades (nt v\u00e4givallakuritegude, v\u00e4gistamise, \u00f5nnetuste ja muude traumeerivate olukordade ohvritele). Selle reaktsiooni k\u00e4igus pulss aeglustub, m\u00f5tlemine ja valuaisting l\u00fclituvad l\u00fchikeseks ajaks v\u00e4lja ning hilisemaid m\u00e4lestusi on v\u00e4he v\u00f5i puuduvad need \u00fcldse. \u00dclevoolavate tunnete t\u00f5ttu ei suuda aju (limbiline s\u00fcsteem) traumeerivat s\u00fcndmust tervikuna biograafilisse pikaajalisse m\u00e4llu salvestada, vaid see j\u00e4\u00e4b \u00fcksikute t\u00fckkide, fragmentidena ilma kontrollita ajus ringi h\u00f5ljuma. Traumaatilised m\u00e4lestused salvestatakse n-\u00f6 toorelt \u2014 erinevate meelte m\u00e4lestuste kildudena, n\u00e4iteks l\u00f5hnana, keha tundena, emotsioonina jne. Traumaatilise m\u00e4lestuse emotsionaalse-kehalise kogemuse osad salvestatakse am\u00fcgdalasse, kujundlikud osad hipokampusesse, moodustades seal iseseisvad neuronv\u00f5rgustikud. Dissotsiatsioon trauma toimumise ajal ja vahetult p\u00e4rast seda v\u00e4hendab inimese v\u00f5imet kogetut integreerida.<\/p>","protected":false},"author":3,"featured_media":496,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-495","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi"],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v23.3 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed? - Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Trauma kuulub elu juurde ja niisamuti ka traumadest tervenemine.Paljud inimesed ei tea, et nad on trauma l\u00e4bi elanud. Sageli v\u00e4hendatakse s\u00fcndmuse t\u00f5sidust v\u00f5i surutakse see h\u00e4bi t\u00f5ttu maha.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/kellyjohanson.com\/de\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"de_DE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed? - Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Trauma kuulub elu juurde ja niisamuti ka traumadest tervenemine.Paljud inimesed ei tea, et nad on trauma l\u00e4bi elanud. Sageli v\u00e4hendatakse s\u00fcndmuse t\u00f5sidust v\u00f5i surutakse see h\u00e4bi t\u00f5ttu maha.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/kellyjohanson.com\/de\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis\" \/>\n<meta property=\"article:publisher\" content=\"https:\/\/www.facebook.com\/profile.php?id=61557107786023\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2024-02-26T11:33:17+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2024-08-26T16:03:53+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1096\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"661\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Kelly\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Verfasst von\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Kelly\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Gesch\u00e4tzte Lesezeit\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"1\u00a0Minute\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/\"},\"author\":{\"name\":\"Kelly\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/person\/da95936ac8429c045bec48fb0c68ea71\"},\"headline\":\"Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed?\",\"datePublished\":\"2024-02-26T11:33:17+00:00\",\"dateModified\":\"2024-08-26T16:03:53+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/\"},\"wordCount\":1045,\"publisher\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#organization\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.webp\",\"articleSection\":[\"Blogi\"],\"inLanguage\":\"de\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/\",\"url\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/\",\"name\":\"Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed? - Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.webp\",\"datePublished\":\"2024-02-26T11:33:17+00:00\",\"dateModified\":\"2024-08-26T16:03:53+00:00\",\"description\":\"Trauma kuulub elu juurde ja niisamuti ka traumadest tervenemine.Paljud inimesed ei tea, et nad on trauma l\u00e4bi elanud. Sageli v\u00e4hendatakse s\u00fcndmuse t\u00f5sidust v\u00f5i surutakse see h\u00e4bi t\u00f5ttu maha.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"de\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"de\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.webp\",\"contentUrl\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.webp\",\"width\":1096,\"height\":661},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed?\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#website\",\"url\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/\",\"name\":\"Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis\",\"description\":\"Pakun trauma- ja ps\u00fchholoogilist n\u00f5ustamist lastele, noorukitele, t\u00e4iskasvanutele ning sotsiaalasutustele Eestis ja Saksamaal.\",\"publisher\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#organization\"},\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":\"required name=search_term_string\"}],\"inLanguage\":\"de\"},{\"@type\":\"Organization\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#organization\",\"name\":\"Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis\",\"url\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/\",\"logo\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"de\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/logo\/image\/\",\"url\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/mental-therapy-help.png\",\"contentUrl\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/mental-therapy-help.png\",\"width\":166,\"height\":136,\"caption\":\"Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/logo\/image\/\"},\"sameAs\":[\"https:\/\/www.facebook.com\/profile.php?id=61557107786023\",\"https:\/\/www.instagram.com\/psychologin_kelly?igsh=cTBqanUxMmZobDBs&utm_source=qr\"]},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/person\/da95936ac8429c045bec48fb0c68ea71\",\"name\":\"Kelly\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"de\",\"@id\":\"https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/person\/image\/\",\"url\":\"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/ed7d13321eb9877c7c3ea459603d6b88a93393aed678e682f94d4025e5a829eb?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/ed7d13321eb9877c7c3ea459603d6b88a93393aed678e682f94d4025e5a829eb?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Kelly\"}}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed? - Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis","description":"Trauma kuulub elu juurde ja niisamuti ka traumadest tervenemine.Paljud inimesed ei tea, et nad on trauma l\u00e4bi elanud. Sageli v\u00e4hendatakse s\u00fcndmuse t\u00f5sidust v\u00f5i surutakse see h\u00e4bi t\u00f5ttu maha.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/kellyjohanson.com\/de\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/","og_locale":"de_DE","og_type":"article","og_title":"Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed? - Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis","og_description":"Trauma kuulub elu juurde ja niisamuti ka traumadest tervenemine.Paljud inimesed ei tea, et nad on trauma l\u00e4bi elanud. Sageli v\u00e4hendatakse s\u00fcndmuse t\u00f5sidust v\u00f5i surutakse see h\u00e4bi t\u00f5ttu maha.","og_url":"https:\/\/kellyjohanson.com\/de\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/","og_site_name":"Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis","article_publisher":"https:\/\/www.facebook.com\/profile.php?id=61557107786023","article_published_time":"2024-02-26T11:33:17+00:00","article_modified_time":"2024-08-26T16:03:53+00:00","og_image":[{"width":1096,"height":661,"url":"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Kelly","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Verfasst von":"Kelly","Gesch\u00e4tzte Lesezeit":"1\u00a0Minute"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/"},"author":{"name":"Kelly","@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/person\/da95936ac8429c045bec48fb0c68ea71"},"headline":"Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed?","datePublished":"2024-02-26T11:33:17+00:00","dateModified":"2024-08-26T16:03:53+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/"},"wordCount":1045,"publisher":{"@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/#organization"},"image":{"@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.webp","articleSection":["Blogi"],"inLanguage":"de"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/was-ist-trauma-und-wie-entsteht-eine-traumatisierung\/","url":"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/","name":"Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed? - Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis","isPartOf":{"@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.webp","datePublished":"2024-02-26T11:33:17+00:00","dateModified":"2024-08-26T16:03:53+00:00","description":"Trauma kuulub elu juurde ja niisamuti ka traumadest tervenemine.Paljud inimesed ei tea, et nad on trauma l\u00e4bi elanud. Sageli v\u00e4hendatakse s\u00fcndmuse t\u00f5sidust v\u00f5i surutakse see h\u00e4bi t\u00f5ttu maha.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#breadcrumb"},"inLanguage":"de","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"de","@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#primaryimage","url":"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.webp","contentUrl":"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Trauma.webp","width":1096,"height":661},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/et\/mis-on-trauma-ja-kuidas-tekivad-trauma-tagajarjed\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/kellyjohanson.com\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Mis on trauma ja kuidas tekivad trauma tagaj\u00e4rjed?"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/#website","url":"https:\/\/kellyjohanson.com\/","name":"Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis","description":"Pakun trauma- ja ps\u00fchholoogilist n\u00f5ustamist lastele, noorukitele, t\u00e4iskasvanutele ning sotsiaalasutustele Eestis ja Saksamaal.","publisher":{"@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/#organization"},"potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/kellyjohanson.com\/?s={search_term_string}"},"query-input":"required name=search_term_string"}],"inLanguage":"de"},{"@type":"Organization","@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/#organization","name":"Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis","url":"https:\/\/kellyjohanson.com\/","logo":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"de","@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/logo\/image\/","url":"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/mental-therapy-help.png","contentUrl":"https:\/\/kellyjohanson.com\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/mental-therapy-help.png","width":166,"height":136,"caption":"Ps\u00fchholoogia ja traumaalase n\u00f5ustamise praksis"},"image":{"@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/logo\/image\/"},"sameAs":["https:\/\/www.facebook.com\/profile.php?id=61557107786023","https:\/\/www.instagram.com\/psychologin_kelly?igsh=cTBqanUxMmZobDBs&utm_source=qr"]},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/person\/da95936ac8429c045bec48fb0c68ea71","name":"Kelly","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"de","@id":"https:\/\/kellyjohanson.com\/#\/schema\/person\/image\/","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/ed7d13321eb9877c7c3ea459603d6b88a93393aed678e682f94d4025e5a829eb?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/ed7d13321eb9877c7c3ea459603d6b88a93393aed678e682f94d4025e5a829eb?s=96&d=mm&r=g","caption":"Kelly"}}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/kellyjohanson.com\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/495","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/kellyjohanson.com\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/kellyjohanson.com\/de\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kellyjohanson.com\/de\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kellyjohanson.com\/de\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=495"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/kellyjohanson.com\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/495\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1294,"href":"https:\/\/kellyjohanson.com\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/495\/revisions\/1294"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kellyjohanson.com\/de\/wp-json\/wp\/v2\/media\/496"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/kellyjohanson.com\/de\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=495"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/kellyjohanson.com\/de\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=495"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/kellyjohanson.com\/de\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=495"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}